Tallinna päev

6.märts 2010 juhtus selline imeasi, et hiidlased võtsid julguse kokku ja kobisid mandri õhku nuusutama. Lausa päälinna oma.
Ega muidugi nad niisama päris ehkupeale ei tulnud ka. Kohvik ja loomaaed jäi seekord programmist välja, ent päevakavva mahtusid Meremess ja Meremuuseum ning Britamarine paadivabrik. Kes jaksasid, said pärastpoole puhata ja mängida ka.

Meremessi hinnati kuuldavasti üsna harju keskmise lähedale, enamvähem kõik olid mootorid, mis väljanäitusele toodud. Samas, tuttavaid nägusid küllaga.

Meremuuseum seevastu oli väga huvitav tänu Vello Mässile, kes oli lahkelt nõus meiega korrused läbi jalutama ja jutustama lugusid, nii palju kui selle paari tunniga jõudis. Tuli välja, et ega palju ei jõudnudki. Esimese korruse kohta saime põhjaliku ülevaate, II läks juba kiiremini ja ülejäänud korrused jooksime läbi tõusvas tempos. Eks ta enne ütles ka, et 2 ööpäeva jutti rääkida ei ole mingi küsimus ja nii see ka oli. Vaja teinekord jätkata sealt, kus pooleli jäi.

Ja seejärel juba suundus meie tagasihoidlik ent rõõmus klassiekskursioon Kopli poole, kus Koppel Riho näitas, kus ja kuidas mööduvad tema päevad. Tuli välja, et Britamarine vabrikus. Kõik vaatasid ja kuulasid väga tähelepanelikult, nagu klassiekskursioon ikka ning julgemad küsisid ka küsimusi.
Päev oli pikk, võileivad olid ammu ära söödud ja poisid tegid juba ulakust.
Natukese aja pärast jõudsime õdusasse majapidamisse ülejäänud tunde veetma.

Kõikvõimalike seltsi pudutavate ja mittepuudutavate tuliste arutelude vahele toimus ka moedemonstratsioon, et lõpuks saaksime ära otsustatud, missugused särgid-fliisid-softshellid selga tellime. Ossaossa, see tuline lahing läks veel tulisemaks.

Aga siiski ehk jõudsime sammukese uutele ihukatetele lähemale.



Igatahes, seltsimehed, igatahes!