Jaaninädalalõpp

Algas see pikk nädalalõpp neljapäeval Puulaevade peoga või õigemini juba veel varem ettevalmistustega. Vesika mast võeti maha ja tugevdati, ehk „aeti s-ile i sisse“ nagu üks kõrvalt vaataja asjatundlikult kommenteeris. Maha võtmine käis kopaga ja kestis koos kopa remontimisega pea pool päeva. Pealepanek aga käsitsi ja umbes viie minutiga.

Puulaevade pidu, seekord juba kuues, jäi ilma tõttu üsna kasinaks. Terve päev möllas selline torm, et õues polnud suurt midagi teha. Väljasõidud merele jäid ära, küll aga sai mitmes laevas sees vaatamas käia. Suurematest puulaevadest olid seekord kohal Kajsamoor ja lätlaste Libava ning Mathilda, mis muide on Sõrul Tiit Launi käe all valminud. Töötoad ja muud tegemised olid paadikuuri ja merekeskusse sisse seatud, nii et kes tahtis, leidis tegevust küll. Õhtul siis traditsiooniliselt tants elava muusikaga kahelt lavalt. Hoolimata korraldajate ettevaatusest läks jaanituli õhtu edenedes ikkagi põlema. Sadam jäi siiski alles ja järgmisel aastal saame siis jälle Puulaevapidu teha.

Järgmisel päeval oli ilm palju vaiksem ja lõuna paiku, kui peo asjad kraamitud ja peolised järje peal, hakkasime Koguva poole sõitma. Seal toimus küla jaanituli, tantsuks ja kaasa laulmiseks ansambel „Pärnu Poisid“. Jõukohasemates lauludes sai päris valjult osaleda ja mõned tegid lõkkesuitsu trotsides tantsu ka. Peo lõpuks nagu ikka vestlus sügavamatel teemadel ja filosoofilised arutelud inimhinge headusest ja kurjusest.

Laupäeva hommikul hargnesime – Careta sõitis edasi Kihnu suunas, Vesihiid Orissaarde Priidu sünnipäevale, Marie ja Wesilind korraks Orjakusse, et õhtuks samuti Orissaarde jõuda. Päeval hirmsas paduvihmas sai Priidu sünnipäevaks laevasõidu ja meie õhtuks sauna. Lisaks külastasime Kalda Kohvikut ja veendusime, et kõik toimib endises headuses. Mõned väsimatud jõudsid ka uue „Pritsumaja“ nimelise kohaga tutvuma. See olevat justkui puhvet, aga mitte päris. Baaridaam nagu oli aga baari polnud või midagi niisugust. Tuleb järgmine kord uuesti vaadata.
Pühapäeval oli koju sõiduks vastutuul nagu alati. Wesilind läks Orjakusse ja Vesihiid Sõrule, et Paadimatka stardiks edumaad saada. Järgmine väljasõit ongi juba 1. juulil Orjaku – Veere, Paadimatka 12. etapp.

Kaspar kirjutas.

Kevadsõit

Kevadsõidul käidud, tegelikult juba 4. juunil, aga eks kirjutamine võtab ka oma aja. Igatahes nii palju purjelaevu pole Triigi sadamas vist küll ammu olnud. Lisaks Vesihiiule ja Mariele veel Careta ja Sõrult Rasta Queen. Arkeia oli juba päev varem kohale läinud. Ja muidugi see, et seltsi laevastik on taas täies purjes. Vesihiiul on uus mast, istub nagu valatult, ainult natuke peenhäälestust veel vaja teha.


Ilm oli Triiki sõiduks hea ja nelja laevaga suutsime merel päris tiheda liikluse teha. Kuigi igaüks sõitis just nii kiiresti ja sellises suunas nagu tahtis, võitis Marie ikkagi kõiki kolm korda.
Triigis kohapeal selgus, et metsavahel on tegelikult palju rohkem sääski, kui merelt tulnud inimesed välja kannataks. Seetõttu tuli loobuda ametlikust lõkkeplatsist ja kasutada rannal tõenäoliselt vähem ametlikku, aga juba sisse töötatud lõkkeaset. Samas kõrval päikeseloojangut nautinud saksa pensionäridele see ilmselgelt meelt mööda polnud, aga eks neil oli ka juba ammu aeg oma haagissuvilasse pugeda. Meie see-eest lasime hea maitsta sütel fooliumis valminud tuulekalal, sibulal ja võiga kartulitel. Plaanitud lõkke ääres laulmisest pillimängu saatel sai paraku teoks ainult vokaalne osa, täpsemalt siis umbes kümme korda lauluga, kus „neegrinaistel on rinnad maani“. Kordamine on ju teatavasti see, mis kõik isegi teavad...


Järgmine hommikupoolik või õigemini pool päeva möödus aega parajaks tehes ja Triigi sadama elu jälgides. Üks Rootsist toodud väike purjekas läks esimest korda uue omaniku juhtimisel sõitma. Ja vette tõsteti Volli, mis paistis olevat täpselt samasugune nagu meil Orjakus Pille, ehk siis väike poolakas Conrad. Nii et midagi seal ikka toimub. Kui veel sadama puhvetile ka elu sisse saaks, oleks Triigi juba täitsa tip-top koht.
Edaspidistest plaanidest veel niipalju, et mõnda aega on nüüd täitsa vaba kava ja igaüks sõidab nagu tahab. Ja kui mitte enne, siis Sõrul Puulaevade peol näeme.

Kaspar kirjutas.

Hooaeg alanud

Hooaeg on alanud väikese hilinemisega, aga küll me selle suve jooksul tasa teeme. Igatahes on seltsi mõlemad purjelaevad vette saanud: Marie mõned nädalad tagasi, Vesihiid möödunud reedel. Esialgu küll tavapärasest pisut kasinama varustusega – Mariel poom ja Vesikal mast puudu. Aga need pisiasjad saavad ka lähemal ajal korda aetud. Ja merel on siiski juba käidud ka, nimelt Vesihiiul on uus vint, mis tuli kohe ära katsetada. Edaspidi saab siis lähemates sadamates, nagu Orissaare või nii, mõne tunniga käidud. Päris glissi ei lähe, aga ega palju puudu ka ei jää. Proovisõit sai tehtud möödunud laupäeval Tuulekala festivalil. Ilm eriti ei soosinud ja meresõitu jäi seetõttu oodatust vähemaks, aga kala ja pidu jagus küllaga. Jõudu korraldajatele ka edaspidiseks! Ja tuleva nädala lõpul siis kevadväljasõit Triiki.